tiveste
verbo/tiˈvɛʃtɨ/medium
ti·ves·te
Definicao
Forma do passado do verbo 'ter' na segunda pessoa do singular.
Tu tiveste uma boa ideia.
Tiveste sorte hoje.
Etimologia
Do latim 'habere'
ti·ves·te
Tu tiveste uma boa ideia.
Tiveste sorte hoje.
Do latim 'habere'